Valmisolek on selgelt mõõdetav seisund ja kriisiks saab olla valmis.

OLEN VALMIS - praktilised kriisivalmiduse töötoad

Säilita enda ja oma pere igapäevane toimetulek erinevates eriolukordades

“Kuigi kriisiohu tunnetamine on paranenud, on üldine seis siiski kesine – hädaolukorras toimetuleku esmaseid tegevusi teab hästi umbes pool elanikkonnast. Kriisiks valmistumisel on kasvanud tasapisi nende elanike arv, kes on oma pere toimetuleku parandamiseks mingeidki samme astunud.

Muutunud ei ole aga nende perede hulk, kellel on hädaolukorraks olemas kõik vajalikud vahendid ja varud. Selliseid peresid on endiselt vaid 15%.“

Päästeameti tellitud ja Kantar Emori tehtud “Elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku alase teadlikkuse indeksuuring 2023

kuidas valmistuda kaugkütte-, vee- ja/ või elektrivarustuse katkestuseks
millest lähtuda ning milliseid toiduvarusid planeerida (koos näidismenüüdega), kuidas neid säilitada
hügieen ja tervise eest hoolitsemine, tarvikute varumine
elukoha konserveerimine evakueerumisel ja evakuatsiooni (maale/sõprade juurde minek) korraldamine
suhtlemine KOV ja riigi esindajatega, riigi poolt pakutava abi praktiline kättesaadavus
organiseerumine naabrite/sõpradega toimetuleku suurendamiseks jne.

Lahendused organisatsioonidele

Kriisivalmidus ei ole ainult isiklik küsimus.
Tööandjad, korteriühistud ja külaseltsid mõjutavad otseselt kümnete või sadade inimeste toimetulekut.

Tööandjatele:

“Uppuja päästmine on uppuja enda asi” – kas tööandja peaks muretsema töötaja kriisivalmiduse pärast?

Laiapõhjalised organisatsiooniuuringud on toonud välja, et tööandjad saavad kriisiks ettevalmistatud töötajatest pikaajalist kasu, mis ulatub kaugemale ühekordsest kriisist:

peaasi.ee juhataja, kliinilise psühholoogi Anna-Kaisa Oidermaa hinnangul on vaimse tervise tõttu osaline või täielik töövõimetus võrreldes koroona- ja Ukraina sõja eelse ajaga Eestis kahekordistunud. Põhjuseks on muuhulgas ka teadmatus tuleviku ees.
Esmane personaalne valmisolek kriisideks vähendab ärevust, aidates selliselt parandada töötaja vaimset heaolu ja töövõime säilimist.

Töötaja, kes omab personaalsel ja pere tasandil kriisivalmidust, tuleb suurema tõenäosusega kriisis tööle ning säilitab valmisolekust tingitud kõrgema stressilävendi tõttu parema produktiivsuse.

Ka väiksemad kriisid (mõnepäevane elektri ja kütte katkestus, üleujutus jne) võivad jätta inimesele tugeva posttraumaatilise stressi, mis viib otsese isikliku toimetuleku ja töövõime languseni. Olles kriisiks valmistunud, on stressitaluvus kõrgem ja kriisi mõju vaimsele tervisele võib olla kordades väiksem.

Covid tõi organisatsioonide ja töötajate ettevalmistamise ning kriisi läbimise akadeemilise uurimise jälle päevakorda. Nii toovad erinevad uuringud välja, et tööandjad, kes panustavad töötajate kriisiks valmistumisse ja krisiisiaegsesse toimetulekusse, on kõrgemalt hinnatud ning töötajad on nende suhtes lojaalsemad.

Oleme oma meeskonnaga aidanud kaardistada konkreetse ühistu või külaseltsi vajadusi ja teemasid ning seejärel aidanud, vajadusel kaasates omavalitsuste esindajaid, leida vastuseid.

Korteriühistute ja külaseltside kriisikindlus

Korteriühistutele ja külaseltsidele ei ole ühtset kõigile sobivat lahendust.

Hooned, elektri-, kütte-, vee ja kanalisatsiooni süsteemid on kõigil erinevad.
Erinevad on ka omandisuhted ja omavaheline läbisaamine ühistute ja seltside liikmete vahel.
Elanikkonna krisiivalmiduses on oluline roll ka omavalitsusel ja kommunaalteenuseid osutavatel ettevõtetel.
Omavalitsuste ja kommunaalteenuseid osutavate ettevõtete valmidus on aga väga varjeeruv.

Olemasolevaid lahendusi ei saa lihtsalt „kopeerida“.
Iga kogukond vajab oma konkreetset kaardistust ja tegevusplaani.

Ei ole valesid küsimusi. On vaid parem või halvem ettevalmistus kriisiks.

Kui tunned, et sinu organisatsioon võiks
meie kogemusest abi saada,
võta julgelt ühendust.

Võta ühendust ja küsi lahendust

Kirjuta meile

Meist

Meie oleme Jorgen Sumin, Maaris Kaarna ja Urmas Pado. Nimetage meid, kuidas soovite – eksperdid, ühenduslülid, strateegilised partnerid, konsultandid – eelkõige oleme lihtsalt inimesed, keda ühendab oskus ja tugev tahe pakkuda kaasmaalastele praktilist valmidust erinevateks kriisideks ja seeläbi suuremat südamerahu.

Me usume, et kuigi paljude jaoks kostub „olen valmis“ klišeeliku loosungina, on see teostatav, kui on praktilised teadmised ja pealehakkamist nende teadmiste realiseerimiseks.

Me väärtustame:

Inimlikkus

Meie jaoks on inimlikkus eksistentsi alus. Seda nii tavaolukarras, aga veelgi enam kriisis. Toimetuleku vundament on just inimlikkus, teineteise mõistmine ja toetamine.

Julgustamine

Vajame kõik julgustamist. See aitab rohkem, kui endale teadvustame. Julgustamine koos inimlikkuselga loob sünergia, mis pakub uskumatut powerit asjadega toimetulekuks.

“Nügimine ja müksamine”

Nügime ja müksame teineteist, pereliikmeid, sõpru ja naabreid, kalleid kaasmaalasi. Küll ma homme teen, kiiret ei ole jne jne – midagi, nii omast meile kõigile. Siin aitab nügimine ja müksamine.

Meeskond:

Jorgen

Kasvasin peres, kus isa oli tööohutuse insener ja selliselt on igasugune ohutus ja turvakäitumine alati olnud osa igapäevasest käitumisest.

Isiklik vajadus kahe lapse isana ja kogukonna aktiivse liikmena turvalisuse ja toimetuleku teemadel andis tõuke koos mõttekaaslastega kompetentsi koondamiseks MTÜ Olen Valmis alla. Nõustades algselt peresid ja küla kogukondi, nägime inimeste madalat kriisideks valmisolekut ja nende vajadust personaalse nõustamise järgi.

Tehniline ja pedagoogiline haridus koos aastate pikkuse koolituste läbiviimise kogemusega aitas paketeerida personaliseeritud töötoa Olen Valmis, kus keskendume ainult olulisele ja praktiliselt rakendatavatele teemadele.

Loodan südamest, et suudan oma tegevusega panustada tugevamasse kogukonda ja pakkuda nii mõnelegi inimesele ärevusvaba elu.

Maaris

Olen aastaid töötanud ehitusettevõtja ja avalikke teenuseid pakkuvate ettevõtete haldus- ja infrastruktuuri juhina. Töö lahutamatu osa on olnud tagada infrastruktuuriobjektide kriisitaluvus. Seda nii koostöös Päästeametiga planeerimise faasis kui ka reaalsete juhtumite (pikemaajalised kütte-, vee- ja elektrikatkestused jne) likvideerimisega.

Olles ka aktiivne kaitseliitlane ja instruktor näen, milline lõhe valmiduses taluda ka kõige lihtsamat kriisi on nn. tavainimese ja kaitseliidu- päästetöötajate – kaitseväelaste vahel. Inimestel on väga tihti tahe tagada oma perele elementaarse kriisivalmiduse, kuid puudub teadmine, kuidas seda tegelikult vähese emotsionaalse ja finantsilise kuluga teostada.

Tunnen, et tahan ja tegelikult ka saan aidata, ennekõike nõustades korteriühistuid ja külakogukondi.

Urmas

Oma igapäevatöös olen ehitusjärelevalve ekspert, kelle vastuda on nii ehitustel töötavate inimeste kui ka objektide turvalisus. Olen pikaajalise kogemusega ehitusinsener ja olen üle 20 aasta tegelenud keerukate energeetikaobjektide ehitamisega. Minu portfelli kuuluvad elektrijaamad, tuumaelektrijaamad, veepuhastusjaamad, kui ka nafta ja gaasitrassid.

Isa ja noore vanaisana olen igapäevaselt teinud kõik, mis võimalik, et tõsta oma kallite inimeste kriisikindlust ammu enne, kui see teema “popiks” muutus.

Nagu Maariski, näen aktiivse kaitseliitlasena lõhet erineva taustaga inimeste kriisivalmiduses ja olen pühendunud sellele, et Eestis elevate inimeste arv, kes võivad end muretumalt tunda erinevate infrastruktuuritõrgetest tingitud olukorade osas, suureneks.

Kas sind kõnetab see, mida me teeme
ja soovid anda oma panuse?

Võta meiega ühendust ning arutame võimalused läbi!

OLEN VALMIS – kriisiks valmisoleku töötuba

Grupi suurus

Grupp alates 10 osalejat, grupi maksimaalne suurus 25 inimest.

Kestus

4 akadeemilist tundi + 1 tund personaalseid konsultatsioone.

Maksumus:

Ühe töötoas osaleja maksumus 60,00 € (sisaldab käibemaksu).

“Olen valmis” – mida see tähendab?

LÜHIDALT TÄHENDAB “OLEN VALMIS” SEDA, ET MA ISE JA MINU PERE SÄILITAVAD ERINEVATES ERIOLUKORDADES IGAPÄEVASE TOIMETULEKU.

Olla valmis tagama endale ja oma perele toimetulek olukorras, kus igapäevaste elutähtsate teenuste kättesaadavus on häiritud või koguni katkenud, ei ole midagi abstraktset. Valmisolek on selgelt mõõdetav seisund ja kriisiks saab olla valmis.

Ainult soovitusest “varu toitu, vett ja kütust, ole vaimult tugev jne”, ei ole erilist kasu. Kriisiks valmistumine ja sellega toimetulek vajab iga inimese ning organisatsiooni süsteemset ja läbimõeldud lähenemist ning konkreetseid tegevusi.

Eestis on kriisivalmidus kõigest 10 – 15% elanikonnast*

See, et valdav enamus eestimaalasi ei ole kriisiks valmis, on väga inimlik: erinevalt näiteks Soomest, puudub meie ühiskonnas elanikkonnakaitse kultuur.

Paljudel tekitab mõte kriisist ja selleks valmistumine ärevust. Tihti ei ole ka konkreetseid teadmisi, millist akupanka ma vajan või oleks hoopis parem omada generaatorit, palju ja milliseid toiduaineid varuda, kuidas “konserveerida” eluase kui kütet ei ole jne jne.

Sama oluline, kui füüsiline valmidus, on emotsionaalne valmidus – teada, kuidas kriis mõjutab inimeste psüühikat, millised on kaitsemehhanismid ning kuidas vaimselt kriisiks valmistuda ja seda läbida. Sõltuvalt iga inimese elukorraldusest, on ka kriisi tajumine ja selleks valmistumine väga individuaalne. Ühtset lahendust ei ole.

*Siseministeeriumi poolt avaldatud päästeameti uuring

Töötuba on üles ehitatud eesmärgiga luua valmisolek osalejatele võimalikult lihtsaks, ehk et ilma igasuguse teoretiseerimiseta, “puust ja punaseks”. Pärast koolitust suudab iga osaleja tagada väheste kuludega endale ja oma perele autonoomse 7-14 päevase toimetuleku. Kõik koolitusel toodavad näited erinevatele toodetele on viidetega nende või analoogi soetamiseks.
Töötuba toimub grupitöö ja ühise arutelu vormis, kus aluseks on personaalne “töövihik – nn. roadmap”, mille iga osaleja täidab lähtuvalt isiklikest vajadustest.
Töötoa esimene osa annab juhised psühholoogiliseks valmisolekuks. Räägime läbi, kuidas erinevad inimesed tajuvad kriisi, kuidas see tajumine mõjutab meie käitumist, millised on riskid vaimsele tervisele ja meie sooritusele kriisi kestel, millised on riskid posttraumaatilisteks sümptomiteks
Teine osa hõlmab füüsilist valmidust erinevateks kriisideks. Näiteks: erinevate elutähtsate teenuste katkestused, toiduvarude planeerimine, hügieeen ja tervis, evakuatsioon, KOV ja riigi abi, toimetuleku suurendamine.
Koolituse kestus 4 akadeemilist tundi + 1 tund personaalseid konsultatsioone.
Koolituse grupp alates 10 osalejat, grupi maksimaalne suurus 25 inimest.
Ühe töötoas osaleja maksumus 60,00 € (sisaldab käibemaksu). Hind sisaldab Harjumaa piires kohaletuleku tasu, koolitust ja jaotusmaterjale, osalejad saavad kohvipausi ajal proovida “ellujäämistoite”.
Koolituse läbiviimise metoodika ja sisu valikul on lähtutud Siseministeeriumi ja Päästeameti soovitustest ja materjalidest, kasutatud on Soome Päästeakadeemia (Kuopio) avaldatud uurimusi ja konsulteeritud Ukraina Harkivi linna vabatahtlike päästjatega, kellelt on saadud reaalseid praktilisi näiteid ja ettepanekuid parema ettevalmistuse tagamiseks üksikisiku ja perekonna tasandil kriisisituatsioonidega toimetulekuks.